Praegu on inimkond pilvede hajutamise teadmisi väga edukalt omandanud ja sageli isegi praktikas rakendanud, kuid globaalne soojenemine ja sellele järgnenud ebanormaalne kuumus on teinud teadlaste plaanidesse omad korrektiivid. Nimelt: tekkis küsimus tehispilve loomisest, mis oleks võimeline kaitsma Maad kõrvetavate päikesekiirte eest.
Tegelikult on pilve inimese loodud kloon juba olemas. Seda esitleti esmakordselt näitusel Expo-2002 ja see asub nüüd Šveitsis Neuchâteli järve ääres. Füüsikaliste omaduste poolest erineb selline tehispilv oma taevasest vastasest vähe. Selle tööpõhimõte on lihtne. Üle järve kõrguv vaiadele ehitatud konstruktsioon muudab 13 000 düüsi abil vee auruks ja tegelikult saadaksegi nii ilus pilv.
Järgmine tehispilve näide, mida võime varsti näha 2012. aasta Londoni olümpiamängudel. Pikkadele riiulitele, mis on umbes 120 m kõrged, kinnitatakse mitu läbipaistvat tetrafluoroetüleenist polümeerimulle. Ehitus on plaanis paigaldada olümpiakülla, aga ka vaateplatvormidele, mis võimaldavad sportlastel ja Londoni külalistel lõõgastuda "pilvede" varjus.
"Pronksi" koht tehispilvede seas jääb tõenäoliselt Katari pilve alla. Eelseisva 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ettevalmistamisel. Katari teadlased otsustasid hakata arendama ja looma tehispilve. Nende plaani kohaselt peaks pilv staadioni kohale hõljuma, päästes mängijad ja fännid halastamatu päikese eest. Pilv hakkab koosnema heeliumiga täidetud süsinikkiust ja nelja suure spiraalse tera mootorid, mis töötavad päikeseenergial, aitavad sellel õhku tõusta.
Tõenäoliselt jõuavad lähitulevikus inimese teenistusse tehispilved ja ta kamandab neid tavapärase kaugjuhtimispuldi abil. Kuidas teada? Aga nostalgia kuhugi kaugusesse tormavate "valgete tiibadega hobuste" järele ilmselt jätkub.