Elu häkid, kasulikud näpunäited, soovitused. Artiklid meestele ja naistele. Me kirjutame tehnoloogiast ja kõigest, mis on huvitav.

Kes leiutas Interneti: pika ja põneva teekonna etapid

5

Internet on selle ajastu üks suurimaid, kuigi väga vastuolulisi leiutisi. Millal, kus, miks, miks ja kes leiutas Interneti?

Satelliit, "kaputnik", Internet

Internet võlgneb oma välimuse kahe suurima võimu – NSV Liidu ja USA – vastasseisule. 4 oktoobril 1957 saatis liit orbiidile esimest korda eduka tehissatelliidi Maa. Peaaegu kohe, sama aasta 3. novembril, lasti Sputnik-1 tagant välja Sputnik-2, mille pardal oli kuulus Laika.

Ameeriklaste vastus oli Avangardi satelliidi väljasaatmine 6. detsembril 1957. Tõusnud 1 m kõrgusele, kukkus Ameerika satelliit kokku. Selle fiasko eest ja ka selle looja, sakslase von Brauni auks pälvis Avangard hüüdnime "kaputnik".

"Kaputniku" kukkumise ja paljulubava Nõukogude tuumapommitamise pärast kosmosest hirmununa mõtlesid ameeriklased tuumasõjas toimimiseks võimelise sidesüsteemi loomisele. 1958 aastal loodi president D. Eisenhoweri dekreediga USA kaitseministeeriumi baasil Advanced Research Projects Agency (APRA), mis asus sellist süsteemi välja töötama.

1963 aastal töötas APRA direktor J. Licklider välja esimese arvutivõrgu kontseptsiooni valju nime all "Galactic Network" ("Galactic Network"). Idee teostus aga alles paar aastat hiljem. Kes siis Interneti leiutas, selle inimese nime ja perekonnanime?

Kes leiutas Interneti: pika ja põneva teekonna etapid

Edasine areng

1967 aastal esitas APRA töötaja Roberts idee ühendada organisatsiooni arvutid võrku, mille nimi on APRANET. Edasised sündmused arenesid järgmiselt:

  • 10 oktoobril 1969 toimus edukas, kuigi lühiajaline sideseanss üksteisest 640 km kaugusel asuvate APRA arvutite vahel;
  • 1982 aastal loob APRA ühtse võrgu "keele" – TCP / IP protokollid, mille abil arvutid üle maailma ikka veel omavahel suhtlevad ning APRANETist saab tilluke, kuid päris Internet;
  • 1984 aastal on APRANETil võimas rivaal – USA riikliku teadusfondi baasil loodud võrgustik NSFNet;
  • aastatel 1984–1990 oli maailmas tegelikult kaks Internetti: NSFNet ja palju vähem võimsam APRANET, mis 1990. aastal lakkab olemast;
  • pärast APRANETi kadumist muutub NSFNet Internetiks, see tähendab, et kõik võrguühendused, sealhulgas väljaspool USA-d, koordineeriti sihtasutuse superarvutite poolt; 1995 aastal anti see funktsioon üle pakkujatele, mis, kuigi mitte kohe, muutis World Wide Web kõigile kättesaadavaks.

1977 aastal kasutas maailmas internetti 100 inimest, 1984. aastal – 1000, 1997. aastal – 19,5 miljonit ja 2014. aastal – 2,5 miljardit. Ja mis aastal leiutati Venemaal internet?

Kes leiutas Interneti: pika ja põneva teekonna etapid

Internet NSV Liidus ja Venemaal: verstapostid

Interneti prototüüp ilmus NSV Liidus 1952. aastal, see tähendab 15 aastat varem kui Ameerika APRANET. Nõukogude võrk pidas raketitõrjesüsteemi raames sidet sõjaväe arvutite vahel. 80ndatel viisid Nõukogude teadlased automatiseeritud rakendussüsteemide uurimisinstituudi baasil läbi rahvusvahelise side eksperimente ja korraldasid väliskolleegidega arvutikonverentse.

1990 aastal loodi esimene Nõukogude ja Venemaa võrk RELCOM. Samal aastal registreeriti tipp (osariigi) taseme domeen .su (Nõukogude Liit – Nõukogude Liit). 1994 aastal registreeriti domeen .ru (Venemaa – Venemaa), 2010. aastal – kirillitsas (.rf) domeen.

2003 aastal kasutas Runetit 19,5 miljonit venelast, 2014. aastal – 70 miljonit (elanikkonnaga 146 miljonit). Võrgukasutajate arvu poolest on Venemaa Euroopas 1. ja maailmas 6. kohal. 2014 aasta seisuga on Runetis ligikaudu 5 miljonit saiti, kus saab muuhulgas teada saada, kes interneti leiutas.

Nagu paljudel suurepärastel leiutistel, on ka Internetil mitu "isa" ja tõenäoliselt pole selle ajalugu veel kaugeltki lõppenud.

See veebisait kasutab teie kasutuskogemuse parandamiseks küpsiseid. Eeldame, et olete sellega rahul, kuid saate soovi korral loobuda. Nõustu Loe rohkem