Saksa klassikalise filosoofia aluseks on kuulsa uurija ja teadlase Immanuel Kanti tööd. Kanti filosoofia muutus omal ajal revolutsiooniliseks ja näis tõmbavat joone selle teaduse arengusse, jagades selle kaheks perioodiks – Kanti-eelseks ja Kantijärgseks. Suurt mõju teadlase maailmapildile avaldas praktiliselt kirjaoskamatu sakslannast ema kasvatus ja kasvatus pietistlikus kirikus.
Kanti filosoofia – aluspõhimõtted
Suur teadlane ja uurija oli veendunud, et filosoofial on ainult üks ülesanne – anda selge vastus neljale küsimusele, mis moodustavad kogu inimmõistuse ja -elu olemuse:
- Mida ma saan teada? Selle küsimuse arutluskäik on välja toodud teoses "Puhta mõistuse kriitika". Kanti järgi on inimesele kättesaadavad teadmised alati subjektiivsed, kuna ta saab teada vaid seda, mida ta suudab ette kujutada, mis on tema mõistusele kättesaadav. Tegelikult on asjad tundmatud. Seega ei saa midagi kindlalt teada, võib olla ainult oma arvamus ja millessegi oma usk.
- Mida ma peaksin tegema? Sellele küsimusele annavad vastused Immanuel Kanti praktilist filosoofiat käsitlevad traktaadid, mis esitavad eetika ja õiguse õpetused. Kant on veendunud, et iga inimese tegu sõltub kolmest tegurist: kohusetundest, hirmust ja kalduvusest. Iga indiviidi mõistus määrab ise oma moraalinormid ja juhib tema tegevust. Kuid samas on kõige moraalsemad teod need, mida tehakse kohusetundest. Sel juhul taandub kõik vaid ühele dilemmale: kuidas toimida mõistuse ja kalduvuse hääle järgi, kuid samas mitte kohust rikkudes ja õnnelikuks jäädes?
- Mida ma saan loota? Mõte on – kas moraalse käitumise ja täidetud kohustuse eest on tõesti võimalik midagi vastu saada? Arutluskäik moraali, isikliku õnne, religiooni, valgustatuse ja valikuvabaduse kohta on välja toodud ka teoses "Puhta mõistuse kriitika".
- Mis on inimene? Viimasele küsimusele vastamiseks pöördub Kant antropoloogia poole. Tema töö põhjal võime järeldada, et inimene võib olla ja juhtubki olema moraalne, mitte kalduma kõrvale oma kohuse täitmisest, vaatamata kõigile oma nõrkustele, julguse ja tahtejõu puudumisele. Pealegi saab ta kõige selle juures veel õnnelikult elada. Kant teeb huvitavaid järeldusi ka meeste ja naiste käitumise kohta, analüüsib "moe" fenomeni, sidudes selle otseselt edevusega.
Kanti klassikalise filosoofia täpsemaks mõistmiseks tuleks tema teostega tutvuda järjekindlalt ja terviklikult, ilma millestki ilma jäämata. Vastasel juhul võib pilti kergesti moonutada ja saada täiesti vale ettekujutus saksa targa filosoofia aluspõhimõtetest.
Immanuel Kanti lühike elulugu
Seda inimest võib julgelt pidada kõige kuulsamaks inimeseks, kes kunagi Saksamaal Koenigsbergis on sündinud. Tulevase filosoofi ema oli talunaine ja isa lõikas nahka. Pere elas üsna viletsalt ja Kant ise istus hiljem sageli ilma ainsatki mündita taskus. Juba õpingute ajal, olles näidanud end silmapaistva isiksusena, lõpetas ta ülikooli kergesti, kuid doktorikraadi ta kohe ei saanud – ilmselt külaprofessorite snobismi ja kitsarinnalisuse tõttu.
Aastaid oli Immanuel Kant sunnitud õpetama, elades rikastes peredes täispansionaadi alusel. Tema looming polnud tol ajal populaarne, kuid tema terav keel ja ootamatud hinnangud olid kõrgelt hinnatud.
Saksa Kanti filosoofia paljastab tema erakordsed teadmised eetika, loogika, metafüüsika, religiooni ja inimsuhete vallas. Viimane on seda üllatavam, et teadlane hoidus kogu oma elu lähedust teiste inimestega, ei hoidnud sidemeid oma sugulastega ega saanud kunagi perekonda. Vanamees suri üksinda, kannatades paranoia-, skisofreeniahoogude käes.
Milles seisneb Kanti filosoofia keerukus
Kanti teoseid, tema järeldusi ja arutluskäike on avalikkusele alati olnud raske tajuda, igal ajal. Osalt segaste kõnepöörete tõttu, mida isegi originaalkeelest tõlked ei silu, osalt suure mahu tõttu. Isegi lühendatud versioonis oli Kanti traktaatide arv kuni tuhat lehekülge: Herzen ei suutnud oma kriitikat hallata, kuulutades, et läheb hulluks, kui loeb lõpuni.
Sellegipoolest ei saa selle kindlasti suure isiksuse mõtlemine vaid rõõmustada, kuigi paljud järeldused on olnud ja jäävad tulise arutelu ja arutelu objektiks. Võite nendega mitte nõustuda või võtta neid aksioomina – filosoofiline looming on igal juhul tutvumist väärt.