Liblikaefekt: põhjuse ja tagajärje teooria

Loodusteadustes on mõiste, mis tähistab mitmete kaootiliste süsteemide omadust. Just see kontseptsioon on nn liblikaefekt, mille teooria eeldab, et iga, isegi väikseim ja tähtsusetuim tegevus võib viia kõige uskumatumate, suuremahuliste ja olulisemate muutusteni teisel ajal ja teises kohas.

Termini tekkimine

"Liblikaefekti" mõistet mainis esmakordselt 1972. aastal USA meteoroloog Edward Lorenz. Asi on selles, et Lorenz jälgis ilmamuutusi arvutimudeli abil. Väga pikkade digisarjade kasutamine oli ebamugav, mistõttu ta lihtsalt ümardas need, uskudes, et see ei mõjuta lõpptulemust kuidagi.

Kujutage ette Lorenzi üllatust, kui selgus, et isegi nii väikeste ja näiliselt tähtsusetute numbrite ümardamine võib kogu prognoosi radikaalselt muuta. Oma avastusest üllatunud meteoroloog kirjutas artikli pealkirjaga "Ennustus: Brasiilia liblikas lööb tornaado välja Texases" ja esitas selle Washingtonile.

See artikkel lükkas ümber väite, et kõik, mis maailmas toimub, allub rangetele seadustele ja kõik põhjused tulenevad eranditult selgelt tagajärgedest. Liblikaefekt seisneb selles, et iga meie tegevus, isegi kõige väiksem, võib tulevikus viia kõige ootamatumate tagajärgedeni.

Kaose teooria

Kaoseteooria on eriline uurimisharu, milles füüsika ja matemaatika on omavahel seotud. Tema sõnul sõltub keerulistes süsteemides (mille eeskujuks võib olla ühiskond, atmosfäär või mõne bioloogilise liigi populatsioon) kõik eelkõige algtingimustest.

Lihtsamalt öeldes on selline matemaatiline aparaat vajalik, et kirjeldada mõnede füüsikaliste süsteemide käitumist, mida ei saa kirjeldada ainult füüsikaseadusi kasutades. Isegi ülivõimsad arvutid ei tule nii keerulise süsteemiga toime.

Kaoseteooria abil saadavad ennustused on üsna üldistatud, kuna need põhinevad ainult konkreetse süsteemi tõenäolisel käitumisel. Selle ebatäpsuse põhjus peitub selles, et pole võimalik absoluutselt põhjalikult välja selgitada, millised olid algtingimused.

Kuidas on need mõisted seotud?

Liblikaefekt, kaoseteooria – sageli võib neid väljendeid leida koos. Mis suhe siis nende vahel on? Asi on selles, et dünaamilise kaose enda mõistel, mida just kaoseteoorias kasutatakse, on üks peamisi omadusi, et süsteemi põhitingimuste ebaolulised muutused põhjustavad sellise sündmuste jada, mis toob kaasa ulatuslikud muutused. tulevikus..

Selgub, et liblikaefekt on kaootilise süsteemi omadus. Ja iseenesest ilmneb kaos sel juhul vaid õnnetusena, mida teoreetiliselt on võimalik ennustada või ennustada.

Ehk siis võib öelda, et näiliselt väga väikesed ja hoomamatud erinevused algtingimustes põhjustavad lõpuks uskumatult suuri erinevusi. Kõik muudatused, mida me praegu teeme, mõjutavad ühel päeval meie tulevikku. Kuid millal see juhtub ja milline on nende muutuste ulatus, ei saa me praegu teada.