...
Elu häkid, kasulikud näpunäited, soovitused. Artiklid meestele ja naistele. Me kirjutame tehnoloogiast ja kõigest, mis on huvitav.

Mis on arvuti ja kuidas see ilmus?

2

Arvuti on programmeeritav EED (electronic computing device), mille põhiülesanne on andmetöötlus, samuti info edastamine ja salvestamine.

Arvutuste abil saab arvuti töödelda teavet vastavalt etteantud algoritmile. Lisaks suudab ta tänu tarkvarale infot leida, vastu võtta ja salvestada ning välisseadmetesse väljastada.

Arvuti nimi on otseselt seotud selle funktsiooniga (sõna "computer" tähendab inglise keeles "arvutama"). Tegelikult kasutati nendel eesmärkidel esimesi EED-sid. Kaasaegsed arvutid annavad kasutajale palju rohkem võimalusi: nendega saab töödelda tekste, graafilist materjali, töödelda tohutul hulgal informatsiooni. Arvuteid kasutatakse kontorites. Need on asendamatud ka kodus, sest nende abiga saab vaadata filmi, kuulata muusikat, mängida mõnda mängu või “surfata" internetis.

Arvutiseadme skeemi pakkus välja J. von Neumann aastal 1946. Kaasaegsetes masinates on säilinud paljud selle tööpõhimõtted. Nende põhjal peab arvuti olema varustatud järgmiste seadmetega:

– aritmeetika-loogiline üksus, mis täidab ülesandeid;

– salvestusseade, mis salvestab andmeid;

– juhtimisseade, mis korraldab kogu erinevate programmide täitmise protsessi;

– väline seade, millega teavet sisestatakse või väljastatakse.

Alguses kasutati arvuteid ainult arvutustoimingute tegemiseks. Nende teine ​​suurem rakendus oli andmebaaside loomine. Kolmas on kasutamine erinevate seadmete juhtimiseks.

Milleks arvutit praegu kasutatakse, on kõigile teada. Lisaks on superarvutid asendamatud bioloogiliste ja füüsikaliste protsesside (kliimamuutused, tuumareaktsioonid jne) modelleerimiseks.

Arvutid jagunevad kahte põhitüüpi – analoog- ja digitaalarvutid. Erinevused nende vahel on ülesehituses, teabe sisemise esituse meetodites ja reaktsioonides antud käskudele. AK eripära on see, et see jäljendab seda, mida ta töö ajal arvutab. Samal ajal muudab ta pidevalt oma omadusi. Tema reaktsioon on sarnane ülesandes sisalduva protsessiga. CC-d on kõige levinumad. Nad on võimelised muutma kahendarvu või bitte. Nad võivad kasutada numbreid ka muu teabe esitamiseks – tähtede, liitmis- ja lahutamistehte jne.

See veebisait kasutab teie kasutuskogemuse parandamiseks küpsiseid. Eeldame, et olete sellega rahul, kuid saate soovi korral loobuda. Nõustu Loe rohkem