...
Elu häkid, kasulikud näpunäited, soovitused. Artiklid meestele ja naistele. Me kirjutame tehnoloogiast ja kõigest, mis on huvitav.

Mis on IP-aadress?

13

IP-aadress (lühend sõnadest Interneti-protokolli aadress) on iga seadme kordumatu identifikaator, mis on ühendatud IP-protokolli kasutades võrku.

IP-aadress on 32-bitine (IPv4) või 128-bitine (IPv6) kahendnumber. Levinud IP-aadressi kirjutamise vorm on kirjutada IP-aadress nelja kümnendnumbrina (0–255), mis on eraldatud punktidega, näiteks 195.2.234.62. Samas võrgus (Internet, kohtvõrk) peavad kõik aadressid olema kordumatud.

IP-aadress koosneb kahest olulisest osast: võrgunumbrist ja hostinumbrist. Eraldatud privaatvõrgu puhul saab selle aadressi valida sellistele võrkudele reserveeritud aadressiplokkidest, näiteks 192.168.0.0/16, 172.16.0.0/12, 10.0.0.0/8. Kui võrk peab töötama Interneti osana, väljastab võrguaadressi teenusepakkuja või piirkondlik Interneti-registripidaja, kelle piirkonnas võrk asub (Inglise piirkondlik Interneti-register, RIR) kohalike Interneti-registripidajate (Inglise kohalikud Interneti-registrid, LIR). RIR-e on viis: ARIN, (Põhja-Ameerika), APNIC (Aasia), AfriNIC (Aafrika), LACNIC (Lõuna-Ameerika) ja RIPE NCC (Euroopa, Kesk-Aasia, Lähis-Ida).

Staatiline IP-aadress kutsutakse välja, kui see on määratud võrku ühendatud seadme seadetes või kui see määratakse automaatselt seadme ühendamisel ja seda kasutatakse piiramatult.

Dünaamilist IP-aadressi kutsutakse välja, kui see määratakse võrku ühendamisel automaatselt ja seda kasutatakse piiratud aja jooksul, tavaliselt kuni ühenduse seansi lõpuni. Samuti on dünaamilised aadressid virtuaalsed, kasutades NAT-tehnoloogiat: kasutajad saavad küll võrgust infot vastu võtta, kuid võrgust puudub otsene ligipääs seadmele, näiteks ei saa virtuaalse IP-aadressiga arvuti olla WEB-server.

Mittevirtuaalseid IP-aadresse nimetatakse välisteks ("valgeteks"). Need on enamasti staatilised. Üsna sageli positsioneerivad pakkujad välise IP-aadressi tasulise lisateenusena.

IP-aadressi saamiseks kasutatakse kõige sagedamini DHCP-protokolli (Dynamic Host Configuration Protocol), mis võimaldab seadmetel (hostidel) automaatselt hankida IP-aadressi ja muid võrgu loomiseks vajalikke parameetreid. Protokoll töötab klient-serveri mudelil.

Saate oma IP-aadressi hõlpsalt määrata. Selleks vajate:

  • Windowsis saate oma IP-aadressi teada, käivitades käsureal "ipconfig".
  • Igas Unixi sarnases operatsioonisüsteemis saab IP-aadressi leida, käivitades käsureal "ifconfig".

See veebisait kasutab teie kasutuskogemuse parandamiseks küpsiseid. Eeldame, et olete sellega rahul, kuid saate soovi korral loobuda. Nõustu Loe rohkem