Sisu:
Maa ainus looduslik satelliit on Kuu. Mõned teadlased omistavad ekslikult sarnase staatuse teistele kosmoseobjektidele, kuid aja jooksul kaotavad sellised teooriad oma usaldusväärsuse. Prantsuse astronoom Petit uskus, et meie planeedil on lisaks Kuule ka teisi satelliidi moodustisi. Nendena nimetab teadlane tulekerasid – meteoore, mida iseloomustab suur heledus, suured mõõtmed. Need boliidid tiirlevad ümber planeedi elliptilistel orbitaalsetel marsruutidel. Tuntuim neist on tulekera, mille astronoom avastas 1846. aastal. Kuid 5 aasta pärast ilmnes prantsuse teadlase teooria ümberlükkamine. Selle esitas Le Verrier.
Teise teooria teiste EES-de olemasolu kohta esitas Waltemat, kelle arvutused väitsid, et on olemas veel üks Kuu prototüüp, mis pöörleb ümber planeedi ja teeb selle ümber ühe tiiru 119 päevaga. Päris staatust ta aga ei saanud.
Kas Maa peal on teine satelliit?
Kuu on ainus looduslik Maa satelliit, kuid paljud teadlased eristavad kvaasisatelliite. See on tingitud asjaolust, et Kuu pole ainus planeedi lähedal asuv satelliidi moodustumine. Orbitaalruumis võivad olla ka erinevad asteroidid. Erinevad meedia- ja populaarteaduslikud väljaanded nimetavad selliseid kehasid teiseks kuuks. Sellised asteroidid ei tiirle aga ümber planeedi, vaid ümber Päikese. Üks selgemaid näiteid sellistest objektidest on asteroid Kruitni, mis läbib mitte ainult meie planeedi, vaid ka Marsi ja Veenuse orbitaalteid.
Eraldi on välja toodud veel üks taevakehade rühm, mida võib nimetada looduslikeks maisteks satelliitideks, kuid neid ei ole, nimetatakse troojalasteks. Trooja asteroidid liiguvad mööda orbitaalmarsruuti, mida mööda meie planeet pöörleb. Teatud hetkedel võivad nad sellest mööduda või järele jõuda. Tänapäeval on ametlikult registreeritud vaid 1 sellise asteroidi olemasolu: TK7, mis on planeedist 60 kraadi ees.
Maa taevasatelliit
Tavaline optiline illusioon võib viidata teiste satelliidi kehade olemasolule. Teatud olukordades võite saada selle nähtuse pealtnägijaks, kui taevasse ilmub teine valekuu. Selline optiline illusioon ilmneb ainult siis, kui objekt kiirgab piisavalt eredat valgust. Helendava koha ümber ilmub halo. Teine valeobjekt ilmub tänu sellele, et kuukiired hakkavad murduma kiudpilvede kristallilises jääs. See toiming tagab eredate helendavate objektide ilmumise mõlemale poole Kuupalli.
See illusioon kaob kiiresti. Valekuud nimetatakse parselenaks ja see on lihtsalt tavaline valguskiirte mäng.
Vaatamata innukale otsimisele teiste satelliitide olemasolu kohta, on kõik usutavad teooriad nende olemasolu kohta ümber lükatud. Kõiki asteroide, meteoore, mis ühel või teisel viisil orbitaaljoont ületavad, ei saa pidada EES-iks. Samuti on võimatu tekkivatele optilistele illusioonidele sellist staatust anda.
See video räägib Maa satelliitidest ja sellest, mis orbiidil juhtub.
Millal esimene satelliit orbiidile lasti?
Kunstlikke maapealseid satelliidiobjekte nimetatakse kosmoselaevadeks, mis asetatakse orbiidile ja pöörlevad geotsentrilisel orbiidil. Need on vajalikud rakenduslike ja teaduslike probleemide kõrvaldamiseks, Maa-lähedase ruumi uurimiseks.
Esimese tehisabilise lahkumine on dateeritud 4. oktoobrile 1957. aastal. See käivitati NSV Liidu territooriumil. Saadetud satelliit andis inimkonnale võimaluse saada mõõteandmeid atmosfääri ülemiste kihtide tiheduse kohta, teha kindlaks teoreetiliselt tehtud arvutuste usaldusväärsus ning kinnitada peamiste startimiseks kasutatud tehniliste lahenduste otstarbekust. Satelliit andis ka võimaluse uurida raadiosignaali ionosfääri kaudu edastamise omadusi.
Ameerika esmasündinud satelliit lasti orbiidile 1. veebruaril 1958. aastal. Mõne aja pärast käivitasid ka teised võimud oma uurimismasinad:
- Prantsusmaa;
- Hiina Rahvavabariik;
- Austraalia;
- Suurbritannia;
- Jaapan.
AES registreerimine toimub alles pärast seda, kui seade teeb täieliku pöörde ümber planeedi, vastasel juhul registreeritakse see registris raketisondina.
Maa tehissatelliitide tüübid, liikumine
AES omandab oleku aktiivne ainult tingimusel, et see on varustatud raadiosaatjate, valgussignaale andvate välklampidega. Samuti peaksid sellel asuma erinevad mõõteseadmed. Lähtuvalt kunstliku SZ eesmärgist jagunevad kõik seadmed rakendus- ja teadusuuringuteks. Viimane tüüp on vajalik taevakehadele, maakerale ja avakosmosele suunatud uurimistegevuse tagamiseks. Sellesse rühma kuuluvad geodeetilised ja geofüüsikalised seadmed, samuti orbiidil asuvad astronoomilised observatooriumid. Rakendatava tüübi moodustavad side-, navigatsiooniseadmed, aga ka meteoroloogilist maaressurssi, tehnilist uuringut tagavad seadmed. On ka teisi satelliite, mis on loodud inimeste lendudeks. Neid nimetatakse lootsimisvõimalusega satelliitlaevadeks. Kui keha asub polaarorbiidil, nimetatakse seda – polaarseks, kui ekvaatoril – ekvaatoriliseks. Olemas on ka statsionaarsed satelliidid, millega on võimalik saata ekvatoriaalsele orbiidile. Nende liikumine langeb kokku Maa pöörlemisega, mistõttu nad on kindla planeedipunkti kohal liikumatud.
AES liikumine on allutatud passiivsetele ja aktiivsetele jõududele. Passiivsete jõudude rühma kuuluvad planeetide külgetõmme, atmosfääritakistus. Aktiivsed jõud tagatakse reaktiivmootori paigaldamisega kunstlikule NW-le.