Kas on olemas täiuslik ekraan?
Täiesti veatut aparaati visuaalse teabe taasesitamiseks pole veel leiutatud. Vahepeal on staatiliste ja liikuvate piltide kujutamiseks sobivaim meedium lame ristkülik, mille diagonaal on umbes kakskümmend tolli ja mis asetatakse inimese silmadest viiekümne sentimeetri kaugusele. Pilt sellel tasapinnal (nimetagem seda ekraaniks) koosneb umbes ühest, kahest miljonist diskreetsest punktist (nimetame neid piksliteks). Kuvatava graafilise teabe õige kuvasuhe on 4:3, seega on pildi kõrgus 0,75 selle laiusest. Suures osas on tänaseni kasutusel eraldusvõimed vahemikus 1024×768 kuni 1600×1200 pikslit.
Tõenäoliselt on olemas täiuslik lameekraan ja kui me vaataksime seda 40x suurendusklaasiga, siis märkaksime tegelikult järgmist: igat värvi ruudukujulisi piksleid, millega pilt on ehitatud. Kuid nagu kõik teavad, on nii täiuslike pikslite loomine, et neil pole absoluutselt servi, äärmiselt keeruline ja tõenäoliselt ka võimatu. Täiusliku lameekraani iga piksel peab olema pisike ruut, mis võib vastavalt juhtpaneeli paigaldusele omandada suvalise värvi – valge, sinise, rohelise. Ja veel, sarnaste pikslitega ekraane pole ikka veel olemas.
Selle tehnika järgi ehitatakse pilt suures osas ja kõikidele võimalikele kuvaritüüpidele: vedelkristall-, kineskoop- ja plasmakuvaritele. Kõik alampikslid peavad omandama määratud värvi – punase, rohelise või sinise (RGB). Iga alampiksli täisvõimsusel põlemisel helendavad need valgena ning rohelise ja sinise alampiksli eemaldamisel jääb punane alampiksl küllastunud – nii tekib punane, ülejäänud värvid aga samamoodi. Keskmiste pikslite vahelised kaugused on väga väikesed (umbes kaks, kolm kümnendikku millimeetrit, olenevalt kuvari tüübist), kuid alampikslitest rääkimata on need täiesti mikroskoopilised, sest kaugelt ei näe me kõike seda multi- värviline kaos ja kolm eredalt helendavat alampikslit. Me tajume seda triot ainsa, kahvatu punktina.
Järeldus: omage vedelkristallekraanil isegi meistritiitlit värvide taasesitamiseks, kontrastiks ja reaktsioonikiiruseks – ideaali mõiste on sellele endiselt võõras. Kuna alampikslid on lõhutud suurel alal, ei ole tüütud artefaktid haruldased, eriti mustade tähtede värvilised äärised, kui need on valgel taustal. Valge taust ei tundu omakorda täiesti ühtlane, sest alampikslid ja pikslid on üksteisest eraldatud musta ruudustikuga (BM – Black Matrix – seda on vaja selleks, et naaberalapikslid üksteisest ei sütti). Kuid paraku ei saa te sellega midagi peale hakata – ideaalset ekraani, isegi kui see on tasane, ei leiuta ju niipea.